Reti Pauklin
teedTere kaunist hommikut. päeva, õhtut, ööd! Igapäev vaatan ringi ning näen jälle midagi, mis mind lummatuna vaatama jätab. Mõeldes, kuidas peaksin varjutama seda karge talve tõttu jäätunud posti, et sellest tuleks samasugune imeteos, mis looduse poolt nii andekalt maalitud on. Kuidas saaks küll välja tuua päikese käes sädelevad jäälilled. Mis toonid on peidus punases roosinupus, selles samas ilutsevas lillekeses seal riiulil. Tihti on just selline minu mõttemaailm, peale pikka koolipäeva, peale energilist trenni. Sest vaikuses lähevad mõtted rändama koos silmadega. Vaatan kaugele minevat teed, samal ajal kujutades seda kolmnurgana paberil. Meie maailm on täis kunsti, mille suurimaid kunstnike on loodus. Tõeline inspitarsiooni allikas.
Talvine luule